Adam Nicholls
Hull’i Ülikooli spordipsühholoogia professor

Mitte tingimata. Mõnikord mida valjemaks me muutume, seda vähem meie sõnum kohale jõuab. Legendaarne jalgpallitreener Carlo Ancelotti sõnastab selle hästi:

„Kas arvate, et nad kuulavad rohkem, kui karjute? Ei. Mida rohkem te karjute, seda vähem nad kuulavad. Ma armastan jalgpalli ja suhtun sellesse kirega, kuid see pole kunagi olnud mulle kinnisidee. Jalgpall meeldib mulle väga, nii omal ajal mängijana kui ka praegu treenerina, kuid ma ei lähe hulluks. Ma olen rahulik, hoolimata sellest, kas mäng läheb hästi või halvasti, kontrollin ma ennast.“

Mida teooriad ja uuringud näitavad?

Treeneri käitumine mõjutab, kuidas sportlased end tunnevad, mõtlevad ja tegutsevad. Emotsioonid ei ole vaid individuaalsed kogemused; need kujundavad kogu sotsiaalset suhtlust ning mõjutavad teiste emotsionaalseid ja käitumuslikke reaktsioone (Fischer & Manstead, 2016).

Vastavalt emotsioonide kui sotsiaalse teabe (Emotions as Social Information / EASI) teooriale (Van Kleef, 2009, 2016) tõlgendavad inimesed teiste väljendatud emotsioone ja kasutavad neid oma reaktsioonide suunamiseks.

Van Kleef jt (2019) uurisid 30 Hollandi jalgpallimeeskonda, kuhu kuulus 376 mängijat ja nende treenerid. Nende tulemused näitasid, et treenerite rõõmsameelsus enne mänge oli positiivselt seotud meeskonna sooritusega.

Treeneritöö on nõudlik ja pinge on vältimatu. Oluline on, kuidas pingele reageerida.

✅ Jää rahulikuks, kui emotsioonid löövad üle pea.

✅ Suhtle selgelt ja ära lase ärritusel või pettumusel võimust võtta.

✅ Näita usku sportlastesse, kinnitades, et nad suudavad – eriti siis, kui asjad ei lähe plaanipäraselt.

✅ Pea meeles, et sinu käitumine määrab meeskonna emotsionaalse tooni.

Hea treenimine seisneb oma emotsioonide juhtimises viisil, mis aitab teistel anda endast parima. Sportlased ei kuula ainult seda, mida treenerid ütlevad – nad reageerivad ka sellele, kuidas treenerid neid tundma panevad.

Tõlgitud https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7521467461062537216